Paneelmajade rõdude ehitus: turvalisim valik on uued terasraamid

• Rõdupiirded

1960-1990 ehitatud paneelmajad on tänaseks jõudnud soliidsesse ikka, mitmed ehitusvaldkonna eksperdid märgivad, et paljud hooned on lausa oma eluea lõpusirgel. See ei tähenda aga, et hooned tuleks maha kiskuda, vaid pigem seda, et lisaks ventilatsioonisüsteemile, soojustusele, koridoridele, katusele ja fassaadile tuleb sihikule võtta ka rõdude ehitus. Korteriühistu peab kriitilise pilguga üle vaatama rõdude seisukorra ning kindlustama nende vastupidavuse ja turvalisuse. Ja kuigi sageli on vana parandamine ning taaskasutamine õigustatud ja isegi soovitatav, siis rõdude puhul tuleks investeerida uude ja paremasse lahendusse.

Miks me sel teemal täna kirjutame? Tänavu novembris kukkus Tallinna kesklinnas alla terasest rõdupiire, kirjutab Eesti Ekspress. Tegemist oli küll õnneliku õnnetusega, kuid järgmisel korral nii hästi ei pruugi enam minna. Eriti, kuna rõdupiirded kaaluvad terve tonni.

Murettekitavat teemat on varem ka uuritud: 2009. aastal leidis TalTech ehk toonane Tallinna Tehnikaülikool, et suurpaneelehitiste hooldus on olnud kohati ebapiisav. Tehnilise järelevalve amet viis omakorda mõned aastad hiljem – 2012. ja 2013. aastal – läbi uuringu, mis näitas, et 1960-1990 ehitatud paneelmajade raudbetoonist piirded on halvas seisus ja võivad põhjustada varingu. Tulemuste kohaselt vastavad vaid 16 protsenti hinnatud hoonetest nõuetekohastele tingimustele ja on ohutud, 61 protsenti on aga niivõrd kehvas seisus, et võivad põhjustada varingu.

Uus konstruktsioon on vastupidav ning hoiab paremini soojust

30-40 aastat vanade paneelmajade rõdude välisraamistikud teevad piltlikult öeldes oma viimaseid hingetõmbeid. Need on pahatihti läbi roostetanud, mistõttu ei pea ka kinnitused enam piisavalt hästi vastu.

Mis on rõdude halva seisukorra põhjuseks? Muuhulgas on selleks ebapiisav korrosioonikaitse, kinnituste mittevastavus ehitusprojektile ning sobimatute materjalide kasutamine.

Ka betoonrõdud on halvas seisus, need on pragunenud ja mõranenud. OÜ Balti Vara Fassaadid Põhja-Eesti piirkonna juht Aimar Unt räägib ajalehes Pealinn, et kõige parem variant sellisel juhul on vanade betoonpaneelide eemaldamine ning uute teraskonstruktsioonide paigaldamine nende asemele. Nõnda on võimalik vältida ka külmasildade tekkimist, sest kui vana betoon jäetakse alles, juhib see tuppa külma. See võib esialgu tunduda küll kulukama variandina, kuid pikemas perspektiivis tasub see end kindlasti ära.

Tänu uutele teraskonstruktsioonidele on võimalik ka energiakulusid reguleerida ning tänu soojuse juhtimisele oma küttearved madalad hoida. See kaalub üles esmase rõdude renoveerimise suurema kulu, sest tegemist on raha säästva investeeringuga.

Rõdude ehitus olgu proaktiivne tegevus

Vanemate paneelmajade rõdude seisukorda tuleb järjepidevalt jälgida. See on nii korteriomanike endi kui ka korteriühistute kohustus.

Omalt poolt soovitame alati pigem proaktiivselt tegutseda ja võtta rõdude ehitus ette enne, kui asjalood juba päris halvasti on. Ideaalmaailmas tuleks välja vahetada kõikide eelmise sajandi lõpukümnenditel ehitatud paneelmajade rõdude piirded. Betoonrõdudele saab tellida koostöös ühistuga proovide võtmise, mis annab rõdu betoonosade olukorrale adekvaatse hinnangu. Kirjutasime vanade betoonrõdude teemal ka ühes oma varasemas blogis, loe kindlasti.

Hea näide rõdulahendusest, mil vana asendati uue ja paremaga, on Viljandis asuva KÜ Kaare 49 paneelhoone. Sealsed vanad rõdud tõmmati kõik maha ning asemele ehitati teraskonstruktsioonil rõdud, mis pälvis selleaastase Eesti Korteriühistute Liidu poolt välja antava silmapaistva rõdu tiitli. “Tervikrenoveerimise läbinud korterelamu eriliseks aktsendiks on innovaatilised teraskonstruktsioonil klaasitud suured rõdud, mis annavad hoonele modernse ja visuaalselt esteetilise välimuse,” märgitakse liidu poolt välja saadetud pressiteates.

NB! Kui rõdude ehitus on plaani võetud ja ohtlikud piirded uute ning turvaliste lahendustega asendatud, siis tuleks kavandada ka rõdude korraline hooldus, et aja jooksul säiliks nende maksimaalne kvaliteet.

Milliseid rõdupiirdeid Malmerk pakub?

• 

  Klaas-alumiiniumpiire. Tegemist on moodsa lahendusega, mis on tänu materjali iseärasustele pea hooldusvaba. Piirded sobivad nii vanematele ehk nõukaaegsetele hoonetele, kui ka uusehitistele. Standardtoonid on valge (RAL9010), tumepruun (RAL8019) ja tumehall (RAL7016). Piirdeposte on kahes suuruses (70×30 mm ja 50×30 mm).

  Klaas on enamasti 6 mm ja 8 mm karastatud, 4+4 mm lamineeritud või 4+4 mm karastatud ja lamineeritud. Klaasitoonide valik on väga mitmekesine: kirgas, matt, värvitud, toonitud, lamineeritud, siiditrükiga ja mustritega klaasid, lisaks veel erinevad värviliste laminaadikiledega versioonid.

• Täisklaaspiire pakub kaasaegset ja õhulist lahendust. Klaasist piirdeid on kahte tüüpi: alaprofiili ja punkt-kinnitusega. Alaprofiili kasutamisel jääb fassaadil nähtavaks vaid klaasi pind, punkt-kinnituse puhul kinnitatakse klaas roostevabade kinnituselementidega. Lisaks kirkale klaasile on valikus matt, värvitud, toonitud, lamineeritud, siiditrükiga ja mustritega klaasid. Klaasi paksus standardina on 8+8 mm ja 10+10 mm.

• Varbpiire. Skandinaaviamaades populaarne lahendus, mis on viimastel aastatel kogunud fänne ka Eestis. Materjalina kasutame alumiiniumpiirdeid, mis teeb sellest pea hooldusvaba ja vastupidava lahenduse.

  Varbpiirded valmistatakse RAL värvikataloogi alusel pulbervärvitud alumiiniumprofiilidest. Standardtoonid on valge (RAL9010), tumepruun (RAL8019) ja tumehall (RAL7016). Varbpiire koosneb vertikaalsetest 20×20 mm nelikanttorudest. Piirdeposte on kahes suuruses (70×30 mm ja 50×30 mm), käsipuu laius on vastavalt 81 mm või 61 mm.

• Eripiirded. Pakume ka vastavalt enda võimekusele ning projekti teostatavusele erilahendusi. Omame kogemust näiteks horisontaalsete dekoratiivtorude-, profiilpleki- ja rõduplaadiga piirete tootmisel ja paigaldamisel.

Kui Sul on tarvis oma rõdu või terve hoone rõdude piirded välja vahetada, siis võta meiega ühendust!