Vanade paneelmajade rõdude halb seisukord
Kuigi rõdude klaasimine muutub aasta aastalt populaarsemaks puutuvad kaasaegseid klaasimissüsteeme pakkuvad firmad üha enam kokku rõdudega, kuhu raamideta klaasimissüsteemi paigaldus on peaaegu võimatu. Mure puudutab nii neid rõdusid, mis on erinevate lahendustega suletud (puitraamis aknad, plastikust aknad vms) kui ka neid rõdusid, mis on aastakümneid olnud avatud. Jutt on siis vanade paneelmajade rõdudest, mille mõistlik kasutusaeg on möödunud või hakkab kohe kätte jõudma.
Selguse huvides olgu märgitud, et üldine käsitlus kinniehitatud rõdust ei oma alati ühest tähendust. Antud juhul käsitleme kinniehitatud rõdude all eelkõige puit-, plastik- või isegi alumiiniumraamidega klaaslahendusi, millel on vertikaalsed profiilid ning klaasitud rõdude all moodsaid vertikaalsete raamideta klaasimislahendusi. Viimaste eesmärgiks on kaitsta rõdul viibijaid tuulekülma ja sademete eest, kuid samas tagada rõdul ka normaalne õhu liikumine / tuulutus.
Kinniehitatud rõdude ja klaasitud rõdude erinevus
Kui varasemalt ei pööratud rõdude kinniehitamisele kohaliku omavalitsuse ega korteriühistu poolt liiga suurt tähelepanu, siis tänaseks on olukord muutunud ning rõdude omavoliline kinniehitamine on seadusega keelatud. Seda seepärast, et ehitusseaduse järgi on rõdu või lodža kinniehitamine maja piirdekonstruktsiooni muutmine ning selliseks tegevuseks tuleb kindlasti ehitusluba hankida.
Kuigi kinniehitatud rõdude puhul räägitakse tihtipeale eelkõige visuaalsest poolest (vertikaalsed raamid, iga rõdu on erineva lahendusega) siis tasuks tähelepanu pöörata ka mõjudele, mida kinniehitatud rõdud tekitavad rõdu konstruktsioonidele. Kuna valdav osa kinniehitatud rõdudest on teostatud oma parema äranägemise järgi ning ilma projekti ja ehitusloata, kasutades käepäraseid materjale on seejuures jäetud täielikult tähelepanuta ehitustegevuse mõju rõdu konstruktsioonidele. Tulenevalt korteriomaniku soovist sulgeda rõdu täielikult sademetele ning tuulele, tekitatakse rõdust külm ruum, kus puudub ventilatsioon. Selle tulemusel tekkiv liigniiskus annab hea võimaluse hallituse tekkele. Ka rõdudel kasutatavad teraskinnitused roostetavad kinniehitatud rõdudel läbi oluliselt kiiremini. Lõppude lõpuks ei mõju liigne niiskus hästi ka betoonile, mis aastakümnete jooksul niiskes ja külmas keskkonnas kipub lagunema. Soovime juhtida tähelepanu veel ka asjaolule, et paljudel juhtudel on rõdude kinniehitamisel kasutatavad aknasüsteemid paigaldatud rõdu piirde peale. Neid piirdeid projekteerides pole aga arvestatud sellega, et neid võiks koormata nii suure koormusega. Lisades siia juurde betooni nõrgenenud kvaliteedi ja terasdetailide väsimise on võimalus suurema õnnetuseks tekkeks oluliselt suurenenud.
Probleemid kinniehitatud rõdudega kahjuks sellega veel ei piirdu. Kuna rõdud on mõeldud kasutamiseks võimaliku evakuatsiooni teena tulekahju korral, siis rõdude kinniehitamine, puidust või plastmassist toodetega on tuleohutuse seisukohalt vastunäidustatud, kuna süttivad raamid võivad tule kanda edasi järgmistele rõdudele ning raskendada oluliselt inimeste päästmist rõdude kaudu. Sama käib ka rõdupindade katmise kohta kergelt süttivate materjalidega (näit. puitvooderdis).
Mille poolest siis erinevad klaasitud rõdud ülal mainitud kinniehitatud rõdudest?
Eelkõige oma konstruktsioonilise lahenduse poolest – raamideta klaasimissüsteemide puhul (näiteks Malmerk Klaasiumi vastav toode) kasutakse alumiinium profiilidest ja karastatud klaasist koosnevat lahendust, mis võimaldab õhul rõdul liikuda, alumiinium raamid ei ole tuleohtlikud ning vajadusel on võimalik karastatud klaas turvaliselt purustada. Samuti jääb raamideta rõduklaaside puhul kortermaja välimuse üldmulje muutumata.
Enim esinevad probleemid vanade korterelamute rõdudega
Uuringud näitavad, et vanemate korterelamute rõdud on tänaseks olulisel määral amortiseerunud. Levinumad probleemid rõdudel on:
- Rõdu vahelagedel koorub värvkate
- Rõdudevahelagedel esinevad betoonis praod ja/või on betooni tükid välja kukkunud
- Kohtades, kus betoon on irdunud roostetab betoonis olev raudarmatuur
- Puudub hüdroisolatsioon,mille tõttu on niiskus ja vesi pääsenudrõdubetoonkonstruktsioonidesse
- Terastalad on kahjustatud roostega
- Liigniiskus (kõrge niiskuse tase ning sellega kaasnev võimalik ulatuslik hallituse kasv rõdu konstruktsioonismis võib omakorda edasi liikuda maja konstruktsiooni).
Rõdude ekspertiis
Oleme viimasel ajal üha tihedamini kogenud, et vanade raamide lammutusjärgselt selgub, et rõduklaaside kinnituspind (betoonlagi) on kahjustunud sellises ulatuses ja/või viisil, et meie toodete ja kinnituspinna vahelist veetihedust ei ole võimalik enam saavutada. Sellistel juhtudel oleme klienti sellest teavitanud ja soovitanud pöörduda maja halduri või ühistu poole probleemile lahenduse leidmiseks. Korteriühistul oleks soovitav peale sellise signaali saamist lasta üle kontrollida kõik elamu rõdud ning võtta eenduvatelt betoonosadelt betooniproovid. Rõdud on kõikide korteriomanike ühisomand ning seega vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt rõdude turvalisuse eest!
Tallinna korteriühistutel on võimalik taotleda linnalt rõdude ja varikatuste toetust, mille üks eesmärk on tagada rõdude ja varikatuste turvalisus. Ekspertiisi ehk ehitise auditi teostaja leiab kutseregistrist sihtasutuse Kutsekoda veebilehe kaudu.
Seega juhul kui elate paarikümne aasta vanuses kortermajas, kus rõdusid ei ole saneeritud oleks ilmselt täna tagumine aeg lasta spetsialistil hinnata rõdude olukorda ning välja töötada rõdude saneerimise kava. Soovitame ühe meetmena rõdude eluea pikendamisel kasutada ka rõdude klaasimist.
Kuidas edasi?
Nagu juba eelpool mainitud siis kortermajaderõdude omavoliline kinniehitamineei ole seadusega lubatud. Seega juhul kui plaan on rõdud kinni ehitada, siis tuleb sellel lahendusele saada esiteks korteriühistu üldkoosoleku heakskiit, seejärel tellida projekt, saada sellele kinnitus linnaosavalitsuses ja seejärel leida teostaja.
Klaasitud rõdude puhul tuleks järgida kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga kehtestatud reegleid (Näiteks Haabersti linnaosa üldplaneeringu seletuskiri ütleb: Lodžasid ja rõdusid võib sulgeda ainult raamideta klaasiga). Alati tasub pöörduda ka korteriühistu juhatuse poole – võib-olla on plaanis korraldada rõdude saneerimiseks / klaasimiseks ühishange terve maja rõdude klaasimiseks või leidub maja peal veel huvilisi, kes sooviksid rõdud klaasida.
Kaitsmaks ehitusprojektikohast lahtist rõdu välismõjude eest tasuks kindlasti kaaluda raamideta rõduklaaside süsteemi paigaldust juhul kui see tehniliselt võimalik on ja üldplaneering või arhitekt seda välistanud ei ole. Raamideta rõduklaaside süsteem sobib praktiliselt igat suurust ja tüüpi rõdudele ning annab hoone üldilmele juurde luksuslikkust.
Kui oled otsustanud rõdu klaasimise kasuks – saada meile päring oma rõdutüübi või mõõtudega ja meie spetsialistid võtavad sinuga ühendust.
Täpsemad tehnilised andmed rõduklaaside kohta leiad siit.
Kui soovid näidistega tutvuda, saad seda teha E-R kell 8.00-16.30 meie kontoris Tallinnas (Valdeku 132) või Tartus (Tähe 114).
Lisainfot eelpool olevate teemade kohta võib veel vaadata ka ETV saatest “Oma kodu” lõik alates 14.15 ning ka varasemast “Oma kodu” saatest. Lisaks on seda teemat kajastanud ka “Aktuaalne Kaamera” lõik alates 14.18.
Tagasi